Ma olen teile ühe postituse võlgu. Tõsi, pigem ühe mõnekümnest. Mõtteid, mida kirjutada, on kogunenud palju ja tahtmist on ka, aga keeruline on olnud süvenemiseks aega leida. Olen teile tänulik minu blogi külastamise ja positiivse tagasiside eest, mida jaganud olete. Mul on siiralt hea meel, kui minu blogi kedagi pulmade korraldamisel inspireerib ja on abiks…

See oli seitse aastat tagasi, kui tahtsin oma abikaasat üllatada ja kinkida talle pulmareisi. Meie pulmapäevaks on 9. juuli 2010. aastal. Paar kuud enne pulmi hiilisin vargsi tahatuppa, sulgesin ukse ja sukeldusin internetiavarustesse. Kõik oma säästud olime pulmadesse investeerinud ja püüdsin leida head diili viimase hetke pakkumiste hulgast. Peale pikka pusimist õnnestuski leida nädalane puhkusepakett…

Emadepäeva puhul kirjutasin lastele loo sellest, kuidas poisid endale nimed said. See lugu sai alguse natuke enam kui 8 aastat tagasi. Vahuri emme ja issi ootasid siis Vahuri venna sündi. Vahuri suurem vend, Tarvi oli juba 7 aastane ja alustas kooliteed. Vahuri emme oli kindel, et tema järgmise poja nimeks saab Vahur. See oli juba…

Lugu sellest, kuidas me lubasime lastega, et me mitte kunagi enam mänguasjapoodi tagasi ei tule ja selle asemel hoopis pikale seiklusreisile sõidame.