Kord olid meie pulmad ka. See on üks vahva lugu, alates sellest, kuidas minu abikaasa Mari-Liis pulmaplaanidest teada sai ja lõpetades sellega, kuidas ma oma abieluvande aasta hiljem videolindilt taastasin. Pajatan sellest kõigest edaspidi pikemalt, aga sel korral räägin ma pulmakaunistustest.

Tol korral otsustasime oma pulmad ise planeerida, korraldada ja ette valmistada. Võimalikult palju ise teha.  Reaalselt “käsi külge panna”. Meie suur soov oli, et need oleks otsast lõpuni MEIE pulmad. Et see “MEIE” oleks pulmas igal pool näha ja tunda.

Nautisime kogu protsessi, otsast lõpuni. Nii ei piirdugi meie pulmad ühe erilise päevaga, vaid terve poole aastaga, mil pulmade ettevalmistuste vaimus elasime.

Kuna pulmaettevalmistused langesid kokku meie ühe poisi purgitoidu ajaga, siis tulime mõttele väiksed purgid alles hoida ja pulmakaunistusteks ära kasutada.

Meil on jälle peres purgitoiduaeg, aga pulmasid sel korral ise ei plaani. Äkki kellelgi teist, kes te sel aastal pulmi plaanite, ja kelle peres pole kasvamas väikest põngerjat, soovite väikseid purke. Kogume ja hoiame purgid alles ja meil oleks hea meel see mõnele õnnelikule pruutpaarile ära kinkida. Andke mulle teada, kellel huvi. Suviste pulmadeni on aega veel omajagu ja purke koguneb tõenäoliselt nii palju, et piisab enam kui ühte pulma.

Ideid, kuidas purke kaunistusteks kasutada, saate lihtsa vaevaga Google’st.