Tuleb tunnistada, et minu pulmaisa teekonda on saatnud üllatuslikult soe vastuvõtt tuttavate, heade sõprade ja kõigi teiste poolt, kes ühel või teisel moel mulle kaasa elavad. Pruutpaaridega kohtumised on olnud alati toredad ja suvistele nädalavahetustele saavad järgimööda uued pulmad kirja.

Teiste toetus on mulle oluline, kuid on midagi veel, ilma milleta ma ei saa. See on minu abikaasa tugi. Minu jaoks on oluline, et Mari-Liis minu ettevõtmisi toetab. See pole iseenesest mõistetav, sest tegemisi on ju palju ja pere suur. Aega seevastu aga täpselt 24 tundi ööpäevas. Selle aja sees peavad saama kõikide vajadused peres rahuldatud, sh sinu enda isiklikud ja abikaasa, paarisuhe vajab eraldi hoolt, ja lapsed, siis veel töised tegemised, huvid ja hobid ning kõik igapäevatoimetused. Palju tuleb teha valikuid, seada asjad tähtsuse järjekorda ja ega siis avastadki, et kõik soovitu lihtsalt ei mahu sinu ellu ära.

Ma väga naudin seda, kuidas Mari-Liis minu pulmade tegemisele kaasa elab. Siiralt ja suure õhinaga. Nõudis, et ostaksime Epp Maria Kokamägi kalendri, kuhu saab toimuvad pulmad üles märkida. Nüüd meil siis ongi Epp Maria kalender, kus polegi kirjas midagi muud peale pulmade.

See armastuse tunne… 🙂