Oodatud külalised, kallis vedelik, Tulv ja luksuslik pesu – üks seikluslik pulmapäev

Palju õnne, Annika ja Miikael! Tänu teile avanes mul võimalus osta maailma kõige kallim auto tuuleklaasi vedelik, sain osa eriti luksuslikust autopesust, nägin elusalt Tulva, kohtusin Kerliga ja sain teada, mida tähendab, kui külalised on pulma oodatud.

Annika ja Miikael

Iga pulm on minu jaoks eriline ja emotsioonid pärast pulma on alati ülevad. Nii tore oleks, kui jätkuks aega ja energiat seda kõike teiega oma blogi vahendusel jagada. Elu näitab aga, et kui kirjasulg nii hästi ei libise, mida ta minu puhul ei tee, siis seda kirjutamiseks vajalikku süvenemisaega on hirmus keeruline leida.

Täna toon teieni ühe oma viimastest pulmapäevadest, mis heidab veidi valgust ka teistele minu pulmapäevade seiklustele.

Vaatamata sellele, kui põhjalikult sa pulma ette valmistad, kõige peale mõtled ja püüad arvestada, siis alati suudab sind elu üllatada. Näiteks, avastasin ma sel korral kõige viimasemal hetkel, et auto tuuleklaasi vedelik on otsakorral. Olgem ausad, see ei vääriks trükimusta, kui ma poleks selle eest välja käinud rekordilised 5 eurot ja 90 senti.

Võiks ju arvata, et tegemist oli viimase kanistriga selles tanklas, millega kaaskodanik tanklast välja jalutas ning mina talle järgi tormates pakkusin ulmelist summat, et see kiirelt oma autosse kummutada ja minema kihutades mitte pulma hiljaks jääda… aga ei. Ostsin selle naeratava müüa käest, kes pakkus, et kui ostan kaks, siis saan 9.50-ga. Leppisin siiski ühe imetabase vedeliku, mis lõhnas kui mustikamari ja mille roosad piisad niisutasid õrnalt minu auto tuuleklaasi. Ilus algus pulmapäevale.

Sellega minu seiklused veel ei lõppenud. Statoili müügitehnika vol 2. Otsustasin kasutada nende pesulat ja ei suutnud vahet teha “Põhipesul” ja “Superpesul”. Mulle oli oluline, et suurem pori maha saaks. Vaha ja muid iluprotseduure ei vaja. Põhipesust peaks ometi piisama? Kus sa sellega! Tuleb välja, et Põhipesu hulka ei kuulu autokatus. Mis ajast katusepesu ei käi autopesu hulka? Kes vajab autopesu ilma katusepesuta? Katus mind võtku!

 

Screenshot 2016-03-16 10.02.16.png

Sel päeval lootsin pääseda ühe hiiglasliku ökoloogilise jalajälje jätmisest meie Eestimaisesse puhtasse õhku ja jagada sõitu mõne uue tuttava kaasreisijaga. Seadsin oma marsruudi üles Wisemile ja Hopi. Mõlemad toredad Eesti ettevõtmised. Ei näkanud kummagagi ning tuli ikka endal see koorem kanda. Luban selle hävitava teo heastada rattahooaja avamisega nii pea kui lumi läinud.

View this post on Instagram

A post shared by Hannes Lents (@hanneslents)

Poolel teel kirikust pulmapeo paika, Taagepera lossi, avastasin ei midagi üllatavat. Kütus on otsakorral ja Taageperast tagasi ma öösel nii ei jõua. Google Maps’i abiga, kus, muide saab otsida lähimat tanklat,kohvikut, hotelli või mida iganes vajad, tegin kiire kõrvalepõike Elvasse. Avastasin, et väikestes linnades on inimesed palju heatujulisemad ja sõbralikumad.

Taagepera lossi perenaisest, Kerlist olen ma kuulnud ainult head. Vaatamta sellele, et me kunagi varem kohtunud polnud, oli ta mulle abiks juba enne lossi jõudmist. Mõtles kaasa, oli avatud ja sõbralik ning aitas lahendusi leida. Klappisime hästi. Nii nagu minul, polnud ka temal vahet, kelle ülesanne see nö kirjade järgi on ja kes selle eest peaks vastutama. Tegime kõik endast oleneva, et pulmad kulgeks ideaalselt.

Eraldi pean välja tooma pulmabändi. Nimi, Tulv tekitab minus vastakaid tundeid ja ma tõenäoliselt ei annaks neile nime tõttu isegi mitte võimalust pulmas esineda, aga bänd ise väärib kindlati tähelepanu. Nautisin täiega solisti Giina esitust, bändi repertuaar on pulma väga sobilik ja energia, mis bändis valitseb on nii õige.

Ametimärgid pulmas

Me pole seda kunagi nii plaaninud, aga on nii läinud, et kohati oleme Mari-Liisiga (minu abikaasa) mõlemad pulmade korraldamisel abiks. Sel korral sai Mari-Liis viimasehetke tellimuse pruudilt pulma ametimärkidele ning mina sain kasutada tema valmistatud Ei/Jah silte ühes oma uues pulmategevuses. Aitäh Sulle, armas abikaasa!

Annika ja Miikael Taagepera

Annika ja Miikael 2016. Foto: Maaris Puust

Selle postituse tahan ma lõpetada pruudi, Annika mõttega: “Ma tahan, et meie külalised tunneksid igal sammul, et nad on väga oodatud.”

Ma pole ühegi teise pruutpaari käest varem seda nii selgelt väljaöelduna kuulnud. Annika, sa tegid tõesti kõik, et sinu külalised tunneksid end igal sammul oodatuna.


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga