Ma olen teile ühe postituse võlgu. Tõsi, pigem ühe mõnekümnest. Mõtteid, mida kirjutada, on kogunenud palju ja tahtmist on ka, aga keeruline on olnud süvenemiseks aega leida.

Olen teile tänulik minu blogi külastamise ja positiivse tagasiside eest, mida jaganud olete. Mul on siiralt hea meel, kui minu blogi kedagi pulmade korraldamisel inspireerib ja on abiks pulmapäeva läbimõtlemisel.

Suvi oli seikluslikult tegus. Mulle väga meeldis möödunud pulmahooaeg. Oli hea tunne kõiki oma pulmasid teha. Tundsin, kuidas see on “minu asi”, olen selles hea ja ma tean, kuidas saan veelgi paremaks. Loodan, et see positiivne energia, mida pulmasid tehes kogesin, jõudis iga pruutpaari ja pulma külaliseni.

Pean tõdema, et ma ei tunne end pulmasid tehes pulmaisa või õhtujuhina. Ma küll ei tea, milline pulmaisa või õhtujuhi tunne on, aga mul seda tõenäoliselt pole. Tunnen end iseendana ja pruutpaari hea tuttava või usaldusväärse sõbrana, kes on abiks pulmapäeva läbiviimisel. Kogemust ja oskusi on mul enam kui heal sõbral, kuid olen sama tõsiselt iga pulma eest väljas. Nii mõnegi pruutpaariga tekkis tore sõprussuhe. Võin neid vabalt külla kutsuda või ise külla sõita. Vahel vestleme Messengeris ja elame kaasa üksteise toimetamistele. Minu töö ei tundugi nagu töö.

Ma olen tänulik oma abikaasale, kes mulle kiirel pulmahooajal toeks oli. Teeme teist suve pulmi temaga koos. Enamasti on ta mulle abiks, kuid nii mõnelgi korral päästis ta nö ka pruutpaari päeva.

Tänavu avastas ta endas fotograafia kire ja klõpsis toredaid kaadritaguseid pilte pulmadest. Mulle väga meeldib see, milliseid hetki, kooslusi ja vaatenurki ta pulmades leiab. Tal on silma imepisikestele detailidele ja ta õpetas ka mind pulmas teatud olukordi ümber hindama. Vaatasime öösiti pulmades tehtud pilte ja ta kommenteeris, miks ta siin ja miks ta seal ei saanud head kaadrit ning mis selles kaadris hästi kokku sobis. Ma poleks näiteks varem osanud sellele tähelepanu pöörata, kus peaksid tseremoonia ajal olema kõlarid, et need pildistamisel ebasobivasse kohta ei jääks.

Mari-Liisi meeleolupiltidega saad tutvuda tema Instagrami kontol. Ma saladuskatte all ütlen, et ta ise veidi pelgab seda vastutust pulmapäeva pildistamine päris enda kanda võtta, kuigi see talle väga meeldiks. Ma julgustasin teda, et selle õige pruutpaariga läheb kõik kõige paremini. Nii nagu igale pruutpaarile leidub neile see õige pulmaisa/õhtujuht, nii peavad ka fotograaf ja pruutpaar omavahel hästi klappima. Kui sulle meeldib, kuidas Mari-Liis läbi fotoobjektiivi maailma näeb, anna mulle teada ja ma tasahilju tutvustan talle seda mõtet mõni fototöö võtta.

Teine suur tänu lõppenud pulmahooaja eest läheb meie vanaema Reedale, kes kõik meie lapsed suvel ära kantseldas, kui meie mõlemad pulmas olime. Lisaks olen ma tänulik oma lastele, kes on iseseisvad, hakkama saajad ja teineteist toetavad.

Kuidas selline suur pere kõigi nende tegemiste pöörises toimida saab? Ainult tänu teineteise toele: kõigi pereliikmete reaalsele panusele, heade sõprade jutuajamistele, külaskäikudele ja õlapatsutustele. Õnneks teeme seda, mida südames õigeks peame, muutes paremaks iseennast, end ümbritsevat ja nii kogu maailma.

Mul on oma kasulikkuse kiiks: kõik peab kuidagi reaalselt kellelegi kasuks tulema. Maailma paremaks muutma. Positiivsed emotsioonid, inspiratsioon ja soojad tunded on igati kasuks. Veelgi parem, kui saab midagi käega katustavat. Seetõttu avaldan teile, kes te nii kaugele oma lugemisega jõudnud olete, kolm olulist leidu sellest suvest. Usun, et need uued nimed ja kontaktid on teile pulmade korraldmisel väga abiks.